1911–1913 aastatel ehitati arhitekt Rosenbaumi projekti järgi praegune uhke häärber. Peahoone on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Mahukas hoone on keskosas kahekorruseline kõrge kelpkatusega kiviehitis. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Terrassist kummalgi pool on suurte kaarakende ja poolsammastega kinnine veranda ja selle katusel rõdu. Põhjapoolse fassaadi keskel on terrass, millelt laskub trepp jõele. Terrassi kohal asub rõdu. Katust ääristab lai räästakarniis. Seinad on liigendatud pilastrite ja liseenidega, mille vahel kulgevad girlandid ja stukk-festoonid. Interjöör on mõisahoonel tunduvalt tagasihoidlikum. Säilinud on siseuksed, kaks kaminat ja esikukapid. Säilinud on ka rida kõrvalhooneid, mis paiknevad pargi ääres. Aastatel 2008-2010 toimus maja kõiki ruume haarav renoveerimine, mis on toonud kaasa turistide järjest kasvava huvi Laupa mõisakooli vastu. Koolil on tihedad sidemed viimase mõisniku järeltulijatega Saksamaal.